Selline on kujustamise meditatsioon. Tegelikult pole asja olemas, aga kujustatakse, et seal miski on. Tasapisi luuakse see oma vaimse jõuga. Teatud ajaks saab enda ümber luua mandala. Sellised on kolm peamist meditatsiooniliiki (3.). Kõik need liigid saab omakorda jagada kahte põhikategooriasse. Üks on olemuselt keskenduv ja teine analüüsiv. Keskenduvas meditatsioonis on meel alati keskendunud ühele objektile ning ei analüüsi, ei väitle, ei pea dialoogi, ei ratsionaliseeri. Keskendutakse valguspunktile või mingile tsüklile või mis tahes valitud objektile. Keskendumise harjutamist nimetatakse samthaks. Kui suudetakse juba keskenduda ühele objektile nii kaua kui soovitakse, minnakse üle analüüsivale, mõtisklevale meditatsioonile. Siis ei keskenduta ühele objektile, vaid üldiselt ühele teemale ja analüüsitakse seda. Näiteks püsimatuse meditatsioonis analüüsitakse, kuidas asjad on püsimatud, kuidas asjad muutuvad hetkest hetkesse
Viimase saja aasta jooksul on toimunud lõpmatul hulgal edasisi muutusi, vigade parandusi ja täiendusi. Sajandi jooksul on muu-tunud ka metoodika nimetus. Taylor ise nimetas oma meetodit üles-ande analüüsiks või ülesande juhtimiseks. 20 aastat hiljem ristiti see ümber teaduslikuks juhtimiseks. Veel 20 aastat hiljem, pärast Esimest maailmasõda, hakati seda USAs, Suurbritannias ja Jaapanis nimeta-ma tööstuslikuks ümberkorraldamiseks ning Saksamaal ratsionaliseeri- miseks.343 Teated sellest, et kellegi meetod kas hülgab või asendab Taylori oma, on muutunud peaaegu standardseks PR-trikiks. Sest see, mis muutis Taylori ja tema meetodi sedavõrd võim-saks, muutis selle samas ka ebapopulaarseks, kuna see, mida Taylor tegelikult tööd vaadeldes nägi, rüvetas kõike, mida töö kohta olid öelnud eelnevate perioodide filosoofid ja õpetlased, kes ülistasid oskusi. Taylor näitas, et füüsilise töö juures sellist asja ei eksisteeri
annaabi.ee 
