asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu, kuid hooned vajasid kiiret ehitamist ning ega selle laenu ja väheste ehitusoskustega just lossi püsti ei pannud. Traditsiooni arvestades propageeriti ehitustüübina koosehitust kui kõige enam oma proportsioonidelt rehemajast lähtuvat ja materjalikulu poolest ratsionaalseimat. Viimast iseloomustas imposantne kuju, mis sobis suurepäraselt maastikku. Uudsena aga toodi taluarhitektuuri peamise ehitusmaterjali palgi asemele tulekindel tsementkivist plokk, 1930. aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud
lossimismasinaga. 12. Tehnoloogilised protsessid tsüklilise tööprotsessiga laadurite tootlikkuse arvutamisel ning laadurite ratsionaalsed liikumisskeemid. Tsüklilise tööprotsessiga laadurite tootlikkuse arvutamisel eristatakse kahte erinevat tehnoloogilist protsessi: a) töötamine materjalide laadimisel transportvahenditesse b) töötamine materjalide ümberpaigutamisel teatud vahemaa taha. Materjali laadimisel transportvahendeisse on väljakujunenud laaduri liikumise kaks ratsionaalseimat skeemi: 1. V-kujuline laaduri skeem 2. Ristsuunas laadimine. Laadimise skeem määrab tootlikkuse arvutamisel laaduri manööverdamiseks kuluva tsükliaja komponendi.