Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE KASUTUS Paljude ratsutajate arusaama kohaselt on eesti hobune ratsaspordi jaoks sobimatu oma suutmatuse tõttu pakkuda LääneEuroopast pärinevatele tõugudele piisavat konkurentsi, arvatakse, et ta ei suuda võistelda suurte hobuste klassis. Seda võib järeldada sellest, et suurem osa Eestis takistussõiduga tegelevatest ratsasportlastest pole valinud võistlemiseks eesti hobust. Kuigi suurem osa eesti tõugu hobustest ei suudagi konkureerida suurt kasvu hobustega, sobib ta ponisporti, lastele ja kasutatakse laialdaselt turisminduses. Kui minevikus leidis ta kasutust eeskätt põllutööhobusena, siis tänapäeval on ta kogumas populaarsust turismi ja harrastusloomana, viimasel ajal on temast üha
Ratsutamine tähendab puhkust. Hobune teeb oma olemisega kõik selleks, et inimene ei mõtleks millegi ega kellegi muu, kui vaid tema ja ratsutamise peale. Harrastusspordina käsitletakse sportlikku tegevust, mis on suunatud edu 9 saavutamisele avalikus konkurentsis (ERL, Harrastussport). See tähendab, et inimene saab oma hobi spordiks muuta, nautida võistlusärevust ja võistlemist. Harrastussportlane erineb teistest ratsasportlastest just selle tõttu, et ta tegeleb ratsutamisega peamiselt põhitegevusest vabal ajal naudingu ning rahulolu saavutamiseks (ERL,Harrastussport). Eesti Ratsaspordi Liidu harrastaja määratluse järgi peetakse harrastajaks vähemalt 22-aastast ratsanikku, kes ei ole professionaalne treener ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud.