Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed: - aretaja ja omaniku nimi ja aadress; - sünniaeg, sugu, värvus ja märgised; - individuaalnumber; - vähemalt neli esivanemate põlvkonda; - tõuraamatusse sissekandmise ja sissekannete muutuste otsused. - sissekandmisel peatõuraamatu või tõuraamatu osasse tuleb teha märge hobuse aretussuunast: tori universaalne hobune (TUNH) ja tori ratsaspordihobune (TRSPH); - väljamineku kuupäev ja põhjus; - kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja aretusväärtuse määramine; - tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg; - tema järglaskond; - DNA valem (soovituslik). Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel 1. Paaritustunnistus Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust.
[1] Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse (TUNH) aretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine. Tõu säilitamisel omavad olulist tähtsust viimase kümne aasta jooksul märadesse läinud liinid: Halis 348 T, Hingstar 317 T, Lembo 1021 TA, Tugev 575T, Uhke 573 TA ja Sammur 569 T. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. [2] Tänapäeval aretatakse tõusiseselt kahte tüüpi hobust (tori universaalne hobune - TUNH ja tori ratsaspordihobune TRSPH). Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori tõugu hobuseid, kellel säiluksid eelkõige nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsus. Kuni 2008. aastani olid peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamisel tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus- aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holsteini ja
annaabi.ee 
