kõikvõimalik, et sälitiada nende tervis ning arendada jõudlust. (Kollom 1981: 176) 1970. aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema – avati uued ratsaspordibaasid Niitväljal, Jüris, Tallinnas ja Luunjas. 1980. aastatel kerkisid esile uued andekad takistussõitjad Konstantin Prohhorov, Pille Elson, Rein Pill jt. Vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 1990.aasta 26. märtsil taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit (ERL) – organisatsioon, mis asus juhitima ratsaspordialast tegevust Eestis. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/) 1990. aastate keskel hakkas ratsutamise takistussõidu olukord kiiresti paranema. Tekkisid sponsorid, kelle toel oli võimalik takistussõitu kui võistlusala edendada. 1990. aastate tuntuimateks takistussõitjateks olid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve, endast
aastal osales Euroopa meistrivõistlustel." (Teele Metstak, 2014). ,,1970-ndatest aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema avati uued ratsaspordibaasid Niitväljal (1976), Jüris (1980), Tallinnas (1990) ja Luunjas (1990). 1980-ndatel aastatel kerkisid esile uued andekad takistussõitjad Konstantin Prohhorov, Elson, Rein Pill jt. 1990.aasta 26.märtsil taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit (ERL)- organisatsioon, mis asus juhitima ratsaspordialast tegevust Eestis." (Teele Metstak, 2014). ,,Nõukogude Liidu kokku varisemisega ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991.aastal lagunes kõik senitehtu ka Eesti takistussõidus. Spordikoolid kaotati, hobused müüdi maha ning uues majanduslikus olukorras langes takistussõidu tase kiiresti. Õnneks oli Eesti ratsasportlaste ja ERL ametnike seas aktiivseid ja missioonitundega inimesi, kes oma ala arengu eest hea seisid." (Teele Metstak, 2014).
annaabi.ee 
