"pealinna" Põltsa- maale, kartes Ivan Julma viha piiramise ebaõnnestumise pärast. Linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Magnuselt 1563. aastallinnaõiguse saanud Kuressaare koos Saaremaaga Taanile. Ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all. Vene vägede suur edu. Seni oli suurem osa kasulikumat peremeest otsivatest seiklejatest-mõisameestest püsinud Magnuse kaaskonnas. Kuid 1571. aasta lõpul ründasid mitu nende ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut. Katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse. Magnus kartis väga, et tema meeste sellise teguviisi peale Ivan Julm viimaks ometi vihastab. Tsaar saabuski isiklikult suure väega Liivimaale. 1572.- 1573. aastal vallutasid venelased rootslastelt Karksija Paide, ent said Iüüa Koluvere juures toimunud Iahingus. Magnuse vastu oli tsaar ikka veel armulik. Lisaks uutele valdustele andis ta Iiitlasele vahepeal surnud pruudi
Magnus Magnuse kaaskonda kuulusid ka mõisamehed 1570/1571. a oli esimene Tallinna piiramine Magnuse poolt, ebaõnnestus linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Kuressaare (sai Magnuselt linnaõigused 1563. a) koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all 1571. a lõpul ründasid mitu mõisameeste ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut, katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse (15721573) Ivan IV tuli ise Liivimaale, vallutati Karksi ja Paide, aga Koluvere all said lüüa Tallinna baasina kasutanud rootslased tõid kohale palgasõdurid Saksamaalt, Soti ja Inglismaalt, 1574. a ründasid rootsi väed Põltsamaad, aga linnust ei suudetud vallutada 15751576 oli Vene vägede uus pealetung, mis oli väga edukas, rootslastele jäid vaid Hiiumaa ja
Äkki kostis kõrvaltänavatest kapjade plagin. Järgmisel silmapilgul ilmus sealt nähtavale pikk rodu tõrvikuid ja tihe ratsameeste salk võitlusvalmis piikidega, tormates täie hoo ja hirmsa kisaga kirfkuväljakule. «Prantsusmaa! Prantsusmaa eest! Virutage matsidele! Chäteaupers, appi! Prevoo eest! Prevoo eest!» Hirmunud hulgused pöördusid ümber. Quasimodo ei kuulnud midagi, nägi ainult paljaid mõõku, tunglaid, piigiotsi, kogu seda ratsasalka, mille eesotsas ta ära tundis kapten Phoebuse. Ta nägi hulguste segadust, ühed olid kohkunud, teised ähmi täis, ja ta ammendas sellest ootamatust abist nii palju jõudu, et ta esimesed sissetungijad, kes juba kiriku galeriile olid pääsenud, tagasi paiskas. Need olid tõepoolest kuninga väesalgad, kes siia ratsutasid. Hulgused võitlesid vahvasti. Nad kaitsesid endid meeletult. Küljelt tungiti neile Saint-