põgenesid 13 mässulist ründasid Lasnamäel asunud sõjaväelennuvälja ja lennuväedivisjoni, mis oli ka ainuke sõjaväeüksus, mida mässajatel õnnestus vallutada ja kus osa divisjoni sõdureid ühines ründajatega. Kui kohale saabunud tapsid ühe ründaja, põgenesid teised. Auto-Tankidivisjoni ründamine sammuti ebaõnnestus. Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1.5 tunniks kui nähti lähenemas sõjaväe salka, jätsid mässulised jaama maha ja põgenesid. Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid.
Kuna padruneid oli vähe, anti käsk mässajaid tagasi lüüa tääkidega. Kui lõpuks lõhuti maha relvahoidla uks, kust saadi padruneid, sunniti mässajad taganema, kellest osad vangistati hoovil. Tankidivisjoni õppejaoskonnas oli kohal kompaniiülem, major Johan Mahlapuu. Ta käskis meeskonna lahingvalmis seada ja saata paar meest kuulipildujaga hoovile, mispeale mässajad põgenesid. Politsei ratsareservi, mis asus aadressil Polgu 7, kirjeldati kui Tallinna kodanluse kaardiväge ja lööksalka. Selle ründamiseks koondati 40 mässajat kolme korterisse Heeringa 15-2, Arehna 24 ja Puuvilla 10-7. Vastu hommikut saabusid relvad kohvrites ja vineerkartongides. Reservi kasarmusse visati meeskonna magamistuppa kolm bensiinipudelit. Akna all maganud politseinik pistis vintpüssi otsa välja samast aknast, kust pudelid olid sisse lennanud. Seepeale
annaabi.ee 
