Hakati ka ehitama suuri losse, mis olid omamoodi kaitseks vaenalse eest. Selle tagajärjel tekkisid ka kohe uued relvad nagu näiteks katapuldid ja rammid. Losside ehitajad ka arvestasid sellega ja selle kaitseks ehitati lossi veega ümbritsevaid kraave, alla laskuvaid sildasid, tõusvaid sildasid ja paksud müürid. See ajastu on ka kuulus rüütlite poolest, keda võite juba ette kujutada kandsid raudrüüd, mõõka ja kilpi, mis oli muidugi kohmakas ja raske. Ratsameestele tekkis juurde piik, mis on oda järelkäia. Väga palju oligi teivasrelvasid, oma erinevate otstega. Ratsavägi mängis tähtsat rolli, olles selleaja ,,tank", kuid kogu see varustus oli kulukas. Armees oli ka hulk maaväge, mis koosnes peamiselt odameestest ja vibulaskjatest, kuid sinna juurde käivad ka rüütlid, mis on nagu omaette liiga. 9 Varajane modernism
käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad, sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha. XV saj. lõpus hakkasid tulirelvad vahetama välja ambe ja muutusid lahinguväljal põhilisteks piiramisrelvadeks. Siiski oli neil mitmeid halbu külgi: nt. lahtise süüteava tõttu olid nad vihmaga kasutuskõlbmatud, suurt kahju võisid nad teha ainult lühikese maa tagant. Mürin oli ikkagi hirmutav nii jalameestele, ratsameestele ja ka nende hobustele. On teada, et vanim praegu olemasolev püss, mille vanust saab kindlalt ka dateerida, leiti 1955. aastal Otepäält. 1.2 Kaitserelvastus Turvised olid samuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Nagu eelpool mainitud oli XIV sajandiks välja arenenud plaatrüü ja sama sajandi alguses kujunes välja plaatvest, mis oli valdavaks kaitserüüks järgnevad seitse-kaheksakümmend aastat.Üksikuid kehaosasid hakati plaatidega katma juba XIII sajandil
annaabi.ee 
