püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias laulsid hommikupoolikul koorid eraldi, vahelduseks mängisid Väägvere ja Kärkna pasunakoorid
V. Jannsen, teist osa A. KunileidSaebelmann. Lauljad seisid amfiteatrilisel laval. "Poollängus kõrgele laudpõrandale, mis igatpidi ligi 10 sülda lai, eest 3 ja takka peale 10 jala kõrge, läksid lauljad ülesse, panid lipud ümberringi püsti ja heitsid, nagu eile kirikus kätte oli näidatud, nelja häälde seisma, raamatud käes, ja iga laulja teadis, mis nüüd teha tuleb." 2 päev 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 3 päev 20. juunil ehk laulupeo kolmandal päeval, oli taas päikesepaisteline päev. "Ressource´i" aias
annaabi.ee 
