Eestlased näiteks teenisid Poolamaa garnisonides ja Siberis. See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides venelastega täidetud garnisonid pidid mobilisatsiooni korral andma aluse muude rahvustega komplekteeritud rügementide lahinguvõimele. Venemaa sõjavägi jagunes 29 armee- ja 2 ratsakorpuseks, millest 17 armee- ja 2 ratsakorpust (66%) asusid Vilna, Varssavi, Kiievi ja Odessa sõjaväeringkonnas; 3 armeekorpust (21%) - Petrogradi ja Moskva ringkonnas. Kaukasuse, Turkmenistani ja Kauge- Idas 2 armeekorpust (13%). Needki pooliku koosseisuga ja teise järgu osadega komplekteeritud. Hiljem Kauge-Idas asuvate väeosade arvu suurendati. 1895. a. (Jaapani- Vene sõja ajal) oli venelasi Kauge-Idas - 30.000. 1900. a. (bokserite mässu ajal) seda arvu suurendatu kuni 60.000 meheni ja moodustati kaks armeekorpust (I ja II).
juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks. Pidi hõivama kõik Baltikumi alused, takistama merel liikumist ja vaatama et valitsus ei evakueeruks. 14. juunil pidi Balti laevastik olema täies ründevalmiduses ja loetleti üles objektid, mida kavatseti rünnata. 14-15 juuniks oli Baltimaade okupeerimiseks koos baasivägedega viidud lahinguvalmidusse kolm armeed: kaks ratsakorpust, 22 laskurdiviisi, üheksa tankibrigaafi ja üks õhudessantbrigaad. Umbes pool miljonit punaarmeelast. Moskva ultimaatumid, Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat. 14. juunil 1940 alustas NSV Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva. NSV Liit esitas Leedule ultimaatumi ja 15. juunil okupeeris Leedu. Miks just nüüd alustas Leedust?
annaabi.ee 
