Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal seisid käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud. Kõige madalamal olid proletaarid. Õnneks meil tänapäeval ei käi asi seisustega vaid kõik inimesed on loodud võrdsetena ning võrdsete võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle:
endast keskmise suurusega, kuiva tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihastikuga ja tugeva luustikuga universaalset põllumajandushobust, keda kasutati edukalt põllu- ja transporttöödel. rahulik iseloom oli eeliseks.1973 hakati kasutama hannoveri tõugu eesmärgiga anda ühele osale tõust kiirushobuse omadusi, nii et temaga saaks teha sporti ja ratsutada meelelahutuseks. sama eesmärki taotleti tori hobuse ristamisel trakeeni tõuga. universaalsest veohobusest on kujunenud ratsahobusele lähedane tüüp, eeskätt ratsatõugude (hannoveri, trakeeni, inglise täisverelise) kasutamisega. trakeeni tõug- trakeeni hobune kehastab kõige õilsamat saksa ratsahobuse tüüpi. trakeeni hobuse tüübi tunnused on väljendusrikas pea, suured silmad, ja hästi vormitud kael, plastilised lihased ja korrektsed selged jäsemed. peavad olema selgelt väljendunud sootunnused. eesti raskeveohobune- on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga