Sudu näol on seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega. Nähtavus on sudu korral alla 10 km (võrdne uduvinega), aga õhus leidub väikesi piisakesi, mis on liikluse või tehase poolt tekitatud aerosoolid ja saasteained. 8 Selgitamaks, et sudu pole ainult tänapäeva probleem, võib tuua näiteks Eesti ajaloost kirjalikult üles täheldatud fakti: 1730. oli nii kuiv suvi, et muidu läbipääsmatutest soodest võis ratsahobusega läbi kapata. Juunis püsis üle nädala tihe udu, paljudest metsatulekahjudest nii suitsune, et päike paistnud taevast nagu tulekera, ilma vähimagi läiketa. Põua tõttu äpardus suvivili, kapsa sõid ära aga kapsaussid, kes oma mustusega kapsad nii ära määrisid, et kapsaaiad väljakannatamatult lehkasid (väljavõte raamatust "Inimene ja ilm"). 1.6.1. "Londoni tüüpi" sudu Sudunähtusest hakati rääkima rohkem, kui 1952. aasta detsembri alguses tekkis Londonis niiske
Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. Kartulisse suhtuti pikka aega umbusuga ning inimese toidulauale jõudis see alles 18. sajandil, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Seevastu tubakat peeti arstirohuks ja sealjuures just kopsuhaiguste vastu. Reisimine maitsi ja meritsi, reisimise kiirus ja ööpäevas läbitavad vahemaad. maanteed, siseveeteed: jõe ja kanalid. Maitsi reisiti kunai 17.saj peamiselt ratsahobusega, 18.saj said oluliseks tõllad, trotsakd, vankrid. info liikumiskiirus= inimese liikumis kiirus. Muutused tõid auruvedur ja telegrad. 18.saj lk 100- 150 km/päevas, Inglismaal kuni 200km/päevas. Veeteedel allavoolu kuni 150km/päevas, purjelaev max 20km/h. Kiiremad infoedastajad ratsakullerid.Postiteenuse loomine, keskmine kiirus 6km/h. Enamus in. ei reisinud kunagi. Aadlikud reis. õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18
annaabi.ee 
