ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut 2. soovisid Vm-l enamlaste kukutamist ning Vm taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega) · Sõjategevus toimus suurel territooriumil ja vahelduva eduga. · manööversõda - liiguti raudteedel, veeteedel, ratsaarmeed, mõlemapoolne partisanivõitlus · Punaste käes oli Kesk-Vm tööstuspiirkonnad > eeliseks tööstus, miinuseks kütuse ja toidu puudus · Enamlased rakendasid sõjakommunismi poliitikat · mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõda) · Võitsid enamlased NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Kodusõja tagajärjed: 1
sellega Punaarmee tagalat. Wrangel maandas uuesti osa oma vägedest Põhja-Kaukaasias, avades seal Kubani jõe piirkonnas ka uue rinde. Kubani kasakad üles tõusta ei jõudnud, Punaarmee surus Wrangeli mehed enne välja. Selleks ajaks oli vabanenud piisavalt jõude hoolimata seotusest Poolaga, 1920 sügiseks suutis Punaarmee Wrangeli vastu sedavõrd tugevneda, et alustas 25.okt omakorda pealetungi. Vene armeesse kuulus sel ajal u 35 000 meest, tema vastu tegutses 3 üldvägede armeed, 2 ratsaarmeed ja Mahno talurahvaarmee, kokku u 190 000 meest. Mõlemad pooled hästi relvastatud. Kasutati tanke, sõjalennukeid jne, ilmselt Vene kodusõjas sõjatehniliselt parimalt varustatud. Wrangel pidi tasapisi Krimmi poole tagasi tõmbuma. Nov esimestel päevadel kindlustati end Krimmi poolsaart mandri põhiosaga ühendaval Perekopi maakitsusel, mis oli u 10 km lai. Kasutati Krimmi valli- u 10 m kõrgune muldvall, mille ees oli 10 sügav kraav, oli Türgi khaanide ajal rajatud. Oli tegemist täiesti
annaabi.ee 
