Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele, Euroopa Komisjoni liikmetele, Euroopa Kohtu, Euroopa Esimese Astme Kohtu kohtunikele pole nende ametitegevuses põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad. Eesti tohtiski sõlmida liitumislepingu eeldusel, et see oli kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. Seepärast tuleb nõustuda põhiseaduse kommentaarides esitatuga. “Liitumislepingu kooskõla PS aluspõhimõtetega tuli kontrollida enne lepingu allakirjutamist, lepingu ratifitseerimisseaduse Riigikogus vastuvõtmisel ning ratifitseerimisseaduse väljakuulutamisel” (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 777). Ei saa aga nõustuda seisukohaga, nagu Vabariigi Presidendi poolt liitumislepingu ratifitseerimise seaduse väljakuulutamine ei saaks olla selle lõplikuks tagatiseks, et liitumisleping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega (samas, 777). Pole ratsionaalne seada kahtluse alla
põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada: 1). Rahvahääletuse korraldamise otsustamine; 2). Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine (Ratifitseerimine tähendab akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Riigikogu puhul on ratifitseerimise vormiks vastava ratifitseerimisseaduse vastuvõtmine. Denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist); 3). Riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 4). Riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamine; 5). Riiklike autasude, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete kehtestamine; 6). Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine 16.3 Riigikogu sisemine korraldus:
annaabi.ee 
