1750 sõidab preisimaale Friedrich II palvel. Ta arvab, et hirmus tark. Berliini jõudes selgub, et ta polegi sobiv. Mõlemad pettuvad: Berliinis põletatakse ta teoseid, koduarest. Otsustab, et ei seo ennast ühegi võimukandjaga. Ostab 2 lossi Sveitsi-pra piirile. Sveitsi usuliikumine kalvinism. Saab väga kuulsaks juriidilise protsessiga. Sveits määrati 1760 üks isa surma: üks nooruk sooritas eneka, sest ta oli võlgu. Katoliku kirik süüdistab, et isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub. Algatab kohtuprotsessi deviisiks: lömastage nurjatu. Jur sits vaadatakse läbi ja isa posttuumselt mõistetakse õigeks. Kõik kroonitud pead lipitsevad tema ees. 1778 naaseb Pariisi, triumfikäik. Suri 30. mail 84 aastaselt. Volt ei lubata Pariisi matta. Maetakse kloostrisse. Voltaire'i süda toodi suure prantsuse revolutsiooni ajal tagasi. Siiamaani. Keha on pantheonis. Maailmavaade Igasuguse inimese tunnetuse aluseks on kogemus.(Või inimene sünnib
Eestisse. Keskvõimu poolt kehtestatud normid kapitulaarid kasutati selleks, et eelnevate normidega täiendada kohalikku tavaõigust. 2) Seisuslik paljasus oluline olid seisused: talurahvas, linnaelanikud, rüütlid ja vaimulikud. Igal seisusel oli oma õigus. Seisuslikkuse aspektiga seondub isikuline aspekt. Varguse puhul tuli mees üles puua, naine uputada. Tapmisel rüütli puhul tuli pea maha raiuda ilusti, talupoeg ratastati. Tapmise puhul tuli maksta terve meheraha, kehavigastuse puhul osa meherahast. Sõrme vigastamise eest kümnendik meherahast. Valuraha füüsilise valu eest. Periodiseerimine allikate järgi. 1) keskaja algusel barbarite õigus germaani rahvaste tavaõiguste ladinakeelsed üleskirjutused 5-9 sajand. 2) kodifitseeritud tavaõigus 13 sajand. 3) hilise keskaja tsentraliseeritud riigi poolt loodud õigus 16 sajandil. Euroopa õ. ajalugu
annaabi.ee 
