1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani
Levis üle Saksamaa, Hollandi, Belgia ka Baltikumi. See sisaldas tsiviilõigus norme ja kriminaalõigus norme. Kuriteod, tapmised, kehavigastused jt. olid olemas ja karistused olid kehalised. Eraõiguses olid kompensatsioonilised karsitused. Avalik õiguslikud karistused: 1) kaelakohtuliku (surmanuhtlus võimalik). *surmanuhtlus: - poomine, ainult meestele, see oli häbistav karistus. Kohaldati alati varaste puhul. - pea maharaiumine määrati tapmise eest, põhiliselt aadlikule. - ratastamine tapmise puhul, suurte varguste puhul, talupoegadele. - uputamine, kasutati naiste puhul. - põletamine tuleriidal, naiste puhul. *sandistavad karistused: - käe maha raiumine- pisivarguste puhul või kehavigastuse tekitamise eest. - keele ära lõikamine valetunnistajale, keel pikk. 2) mittekaelakohtulikud ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistus. Eraõiguslikud karistused: Valuraha välja maksmine- kui oli vägivalda kasutatud (tekitatud sinikaid). Vaja oli selle eest