Fausti monoloog „Öö“. Mis võib olla teadlase pettumuse põhjuseks? Faust on kaua aastaid andunud teadusele. Ta on tark ja õpetatud. Õpilasi voolab kaugeist maist tema juurde. Kuulsus tema laialdastest teadmistest on ulatunud kõikjale. Ja ometi on Faust tusane ning pettunud. Põhjuseks on teadmine, et tema üks tunneb oma teadmiste hinda. Doktor arvab, et võrrelduna avastamata loodussaladuste ääretu merega on nad (tema teadmised) tühised. „Aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratasringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea.“ 4. Wagner ja Faust kui vastandlikud teadlase tüübid. Faust tunnetab kainelt oma teadmiste piiratust, kuid tema skeptitsism on võimsaks stiimuliks edasiliikumisel. Mitte labane ning pime rahulolu enesega, vaid kärsitu loominguline rahulolematus saavutatu puhul täitab Fausti rinda. Ta leiab, et igasse õpetusse, mida sa tahad edasi anda, pead minema hingega. „Kui süda seal ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida.“
helmeid kui rahet rabiseb. 8 Oi need meie-kandi plikad, uhked, heledad ja pikad, ei need kilju kukkudeski, ei need kuku tukkudeski. Kiige võll käib ratasringi, aga tüdrukud ei tingi: üles minnes helletavad, alla tulles trallitavad. Meri peksab meie randu, tormid ümber tuhisevad - ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/
annaabi.ee 
