Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda. Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva. Vabadussõjast Teise maailmasõjani 1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis tegeles vaatlus- ja sidepostide organiseerimise ja varustamisega rannikul ning saartel. Kuna
Saadeti vastu ka kividega laaditud platvormvagunid, kuid PA-le edutult. Ka kokkupõrge veel ühe punaste soomusrongiga, eestlased võitsid jälle. Veel ürtati vastupanu Tähtvere mõisa piirkonnas. Rünnakule saadeti Kuperjanovlased, lähing kestis päris mitu tundi. Punased lätlased taandusid alles pärast korrapärast tulevahtust. 14.01 kella kahe paiku jõuti Tartusse. Organiseeritud vastupanu neile ei osutatud. Hulgaliselt sõjasaaki. Emajõe sadamast leiti mõned ratasaurikud, mille peal olid suurtükid. Väga ebakindel ka Tartu olukord. 2. diviisi ülem pöördus abipalvega Laidoneri poole. 15.01 jõudis Tartusse Tlna kaitsepataljon. 16.01 tuli sel vastu võtta PA esimene löök. Esmakordselt lahingusse sattunud haritlased ei olnud just eriti oma ülesannete kõrgusel, taanduti Ülenurmeni, jäeti maha tol hetkel ainuke rindel olnd suurtükk. 16.01 juba vasturünnakule ja esialgsed positsioonid võeti tagasi. 16-17 jaanuari lahingutes kindlustus ka Tartu olukord
annaabi.ee 
