Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud, et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks. Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem leptiinitase ja arvatakse, et nad on leptiini suhtes resitentsed. - Keskkonna mõju. Mõned teadlased väidavad, et geenide osa rasvumise tekkel on väike - keskkondlikel teguritel on määrav osa inimeste rasvumisel. Keskkondlikeks teguriteks on:
metsa ja sealseid sõpru unustanud, kuid kindel ta selles polnud, arvas, et küla oleks ta samamoodi alla neelanud - aastaid hiljem nad kohtusid veel, kuid siis ei suutnud Pärtel enam ühtainsatki ussusõna välja pigistada - Leemet veetis aega onu ja Intsuga ringi konnates, vahel kui Hiie vanemaid kodus polnud, sai poiss ja tüdrukuga mõned sõnad juttu ajada, talve saabudes hakkas pere aina rohkem tuppa jääma, ema tegi muudkui süüa ja lapsed rasvusid, metsas elavad inimesed harrastasid ka talveund nagu kõik loomad, kuid Intsult tuli pakkumine see aasta nende juures koopas talvituda ja Leemeti pere võttis selle lahkelt vastu, hale oli Hiiest, kes pidi üksi maa peale jääma - usside koopas oli pime, keset koobast suur kivi, mille lakkumisel kõht kohe täis sai, Leemet tundis end seal hästi ja vajus peagi unne, tõeliselt ärgati alles kevadel
annaabi.ee 
