et vesi võis viia ühe vedelikku tasakaalust välja, mille tõttu inimesed hakkasid 3 vähem ennast pesema. Rikkamad ja jõukamad inimesed ei pesnud ennast üldse ning mõned kuningad on väitnud, et nad on pesnud ennast ainult kaks korda elus. Kehva isiklikku hügieeniga kaasnes aga palju ebamugavusi nage paha lõhn ning täid. Õukondades hakati selle tõttu kasutama lõhnaõlisid, et ebameeldivat lõhna hajutada ning kanti parukaid, et peita rasvunuid juukseid. Seal pesti ennast minimaalselt ehk niisutati märja rätikuga käsi ja nägu ainult. Keha ei pestud aga selle eest vahetati alusriideid väga tihedalt, mõnikord isegi mitu korda päevas. Hilis-keskajal hakkasid aga pesemiskombed uuesti levima Euroopas. Rikkamad said lubada endale pesemist mitu korda nädalas ning populaarseks muutusid uuesti avalikkud vannid. Pesti ennast suurtest puidust vannides ning ainult rikkad said lubada endil sooja vee sees pesemist
on iseloomulikum naistele. Pirnikujulist rasvumist peetakse õunakujulisest vähem ohtlikuks, kuna rasv on kogunenud põhiliselt naha alla, mitte siseorganite vahele. Paraku on sellist rasvumist raskem likvideerida, sest vaatamata vähese energiasisaldusega dieedile ja kehalise koormuse tõstmisele kaob rasv kõige raskemini just reitelt. Rasvumise vältimine. Tuntud on tõde - rasvumist vältida on palju kergem kui rasvunuid ravida. Juba Bernhard Shaw olevat öelnud kord ühele daamile: "Proua, jätke see kook söömata ja te olete mulle eluaeg tänulik". Ja ometi on sageli just sellest ühest maitsvast suutäiest raske loobuda. Kogu probleemi lahenduse võti peitub ikkagi õige toiduratsiooni valikus ning võitlust rasvumise vastu tuleb alustada juba esimese üleliigse kilo korral. Seega tuleb hoolitseda selle eest, et toiduga saadav energia oleks alati tasakaalus organismi kulutustega. Ülekaalulisuse riskid.
annaabi.ee 
