Välja on arenenud tasakaaluelund. Laps tunneb puudutust ja reageeri erinevatele lõhnadele. Seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed. Ei teata, millal loode hakkab kuulma, välishelisid hakkab kuulma 24-26.nädalal. Kõige intensiivsem akustiline signaal-ema hääl Loode tunneb ema häält, see on vajalik: intellekti areng kõne areng keele areng ema äratundmine kiindumuse kujunemine 32.nädal- peaks võtma positsiooni, milles ta sünnib, lootel on rohkem rasvkudesid, udemeid. Põhineb füsioloogilistel näitajatel. Psühholoogilised näitajad: Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaovad esimeste elukuude jooksul. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus keskkonnas kohaneks, siis hiljem
edasiliikumist; seovad ohtralt vett, muudavad soolesisaldise vedelamaks ja aitavad vältida kõhukinnisust; kõhulahtisuse korral seovad liigse vee; soodustavad kolesterooli väljutamist toidust; tekitavad täiskõhutunde; mida rohkem on toidus kiudaineid, seda rohkem ka vitamiine ja mineraale. Rasvade tähtsus- energiarikas; hädavajalik vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks tööks; rasvade abil moodustub organismis ka mitmesuguseid rasvkudesid, mille eesmärgiks on kaitsta erinevaid organeid (soolestiku siseseinu); mõõdukas rasva tarbimine hoiab tasakaalus hormoonide eraldumise meestel, eriti testosterooni. Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid.
annaabi.ee 
