on suhteliselt odav ja seotud ka aja kokkuhoiuga. Kehalise aktiivsuse määramiseks kutsetöö ajal kasutatakse tabeleid. Tervisega seotud fitnessi hindamise testid. Kehalise ja füsioloogilise fitnessi määramisel on vaja kõigepealt selgitada, kas saadud informatsioon käib saavutus- või tervisefitnessi kohta. MORFOLOOGILINE FITNESS. Keha koostise hindamiseks kasutatakse kõige rohkem keha massi indeksit ja rasvavoltide paksuse määramist. LUU TUGEVUS. Tervise kontekstis on luu tugevus samatähenduslik luu mineraalse tihedusega. Sellest tingitud kohanemine on seotud kõrge osteoporoosi ja luumurru riskiga. Densitomeetria (luutiheduse mõõtmine kannast ultraheliga) on parim meetod luu mineraalse tiheduse kohta täpse informatsiooni saamiseks. MUSKULAARNE FITNESS. Tervisest tuleneva muskulaarse fitnessi uurimine on keskendunud kerelihaste jõu ja vastupidavuse uuringutele
Levila ja alamliigid Eestis elavad hülged on hall- ja viigerhüljes ja neid kohtab Läänemeres, ka Sotimaal elavad hallhülged kuid seal on nende populatsioon palju suurem. Hülgeliike on veel, kõrvuhülged (kotikud, merikarud, merilõvid jt) neil on selgelt eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni