piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2. Interneti lehekülg www.nutrikaubandus.ee 3. H. Pastak (1972) TOIT TERVISE VARAAIT kirjastus Valgus
Lipiidid 9 Toiduenergiast peavad rasvad andma 30%. Rasvade % ei tohi langeda alla 2025% (raskendab asendamatute rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide saamist). Umbes 2/3 lipiidide kogusest peaks katma taimsed rasvad. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Raske füüsilise koormuse korral võib lipiidide kogus olla veidi suurem. Nähtav rasva hulk ei tohiks ületada poolt päevasest rasvavajadusest. Lipiidid 10 Rasvarikkad toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor, rõõsk koor, munakollane, rasvased kalad, seemned, pähklid. peamised rasvaallikad toidulaual on: määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad, toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega
annaabi.ee 
