tarvitamisel. Harilik lodjapuu Ravimina kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Vedelat ekstrakti verejooksude korral, eriti emakaverejooksu korral. Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust. Harilik lodjapuu Marjad on ka vitamiini C ja suhkrurikkad ning seepärast võib neist head teed valmistada. Perekond paju Rahvameditsiinis tuntakse paju eelkõige kui palavikku alandavat, haavu parandavat ning reuma- ja podagravastast vahendit, mis leevendab põletikest tingitud valu ning toimib kõhu-lahtisuse vastu. Keedist tarvitati ka reumaatiliste valude, bronhiidi ja läkaköha vastu, samuti kopsu-, soole- ja põieverejooksu puhul.
aitavad nii kaasa ka lodjapuu levimisele. Nii marju kui koort kasutatakse keedise või vedela ekstraktina verejooksude korral, eriti emakaverejooksu korral. Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust. Neid tarvitatakse liigerutuvuse, unetuse, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), südameneuroosi, mao- ja soolehaiguste, südame- ja neeruhaigustest tingitud tursete, hüpertooniatõve ning külmetuse raviks. Vastunäidustatud on tromboosisoodumuse korral. Kestva tarvitamise puhul on vaja kontrollida verehüübivust. Ravimitoormena kasutatakse lodjapuu koort, õisi ja vilju (marju). Koort ei tohiks korjata otse