Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur. Kummaski suunurgas kinnitub lihavale ülahuulele üks pikk tugev poise.Alalõual 2 paari lühikesi peeni poiseid. Pikad poised on suvaliselt liigutatavad, teised mitte
sobivasse biotoopi. · Peab valima koha ja aja, mil röövloomade ja lindude poolt põhjustatav kahju on väikseim, samuti kindlustama järelevalve, et kalu kohe välja ei püütaks. Tulemuslikkuse hindamine · Asustamise tulemusi hinnatakse märgistatud kalade taaspüükide, püügistatistika, seirepüükide ja küsitluste käigus saadud andmete analüüsi alusel. · Lõhelaste (meriforell, merisiig) märgistamiseks on kasutatud rasvauime äralõikamist. · Alates 1997 on Põlula Kalakasvatuskeskusest asustatud lõhesid regulaarselt märgistatud Carlini märgistega ja registreeritud nende tagasipüüke Märgistamise meetodid · IndividuaalmärgisedCarlini märgised, ninakõhresse süstitava koodiga traadilõigud, kiip · Grupimärgisedrasvauime lõikamine, värvi süstimine kala nahasse, kala töötlemine kemikaalidega · Kaudsed meetodidsoomused, kulunud uimed, molekulaargeneetilised
annaabi.ee 
