Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata, hargnenud kui tsüklilisi) C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv 1 metaan 2 etaan 3 propaan 4 butaan 5 pentaan 7.Mis on polümeerid, too näide valemina. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest 8. Süsivesinike leidumine looduses ja kasutamine (vähemalt 2 kasutusala). Teada
Kasutatavad: õpik, töövihik, tööraamat peavad olema haridusministeeriumi kinnitusega (RTI,1993,63,872, &23 lõige4). Jaotusmaterjali (tööesemete) valikul on traditsioonilise õppeviisi puhul oluline, et need normoskusi tagaksid. Tööõpetuse töövihikuid ja – raamatuid pole senini õppetöös olnud. Õpikute sisu – (RTL,01,01,2001,1499 järgi) – on liigendatud õppeteemade kaupa, veeriseviiteid ei ole kasutatud. Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist
Kasutatavad: õpik, töövihik, tööraamat peavad olema haridusministeeriumi kinnitusega (RTI,1993,63,872, &23 lõige4). Jaotusmaterjali (tööesemete) valikul on traditsioonilise õppeviisi puhul oluline, et need normoskusi tagaksid. Tööõpetuse töövihikuid ja raamatuid pole senini õppetöös olnud. Õpikute sisu (RTL,01,01,2001,1499 järgi) on liigendatud õppeteemade kaupa, veeriseviiteid ei ole kasutatud. Seevastu on põhimõisted /uued mõisted/ trükitud rasvastena. Kahjuks on õpilastel siiski, nendele hetkel olulist teavet, tekstist raske leida. Tööesemed on staatilised ja seega d e d u t s e e r i m i s t p i i r a v a d . Seniajani Eestis kasutatavates jaotusmaterjalide kataloogides esineb kinemaatilisi paare vaid tühisel osal näidistest (Isok, Kõrbe et al.,82; Nagel & Rihvk, 01; Ussisoo,59). Esindatud on liugepaar /sahtlid/ , rotatsioonipaar, kruvipaar ja üks paralelogrammmehanism /kolmlaegas/. Erandiks on veel traadist