lehmapiim. Teravili sisaldab iseenesest vähe rasva. Tuntumatest teraviljadest on kõige vähem rasva riisis (2,5%), kõige rohkem kaeras (7,1%). Kuna teraviljajoogid on veel põhinevad joogid, siis on teraviljarasva sisaldus nendes väga väikeses kontsentratsioonis. Teraviljapiimale lisatakse ka maitseomaduste parandamiseks väheses koguses taimeõli, näiteks päevalille-, rapsi- või ka värvohakaõli. Riisijoogile annab see rasvasisalduseks ca 1% ja kaerajoogile 1,5%, mis on võrreldes täispiimaga (3,5%) ja ka sojajoogiga (2,1%) siiski küllaltki väike. Kaltsiumi on teraviljajookides tunduvalt vähem kui lehmapiimas. Seepärast lisavad tootjad teraviljajookidele sageli kaltsiumi näiteks merevetikate näol. Veel piimalaadseid taimejooke Väga maitsvad piimad saadakse pähklitest ja seemnetest ning ka kastanist (mitte küll Eestis kasvavast hobukastanist, aga näiteks Euroopa lõunapoolsemates piirkondades
hakkliha). Levinud on ka kanahakkliha. Lambahakkliha kasutatakse eelkõige ida ning idamõjulistes köökides. Ulukihakkliha ja linnuhakkliha kasutatakse tööstuses enamasti lihatoodete valmistamiseks. Näiteks Saksamaal on neid trihhinella ja salmonellaohu tõttu keelatud toorel kujul müüa. Kõige sagedamini tehakse hakkliha sealihast, mille rasvasisaldus on 2540%, ning veiselihast, milles on rasva 12 20%. Liha rasvasisaldusest oleneb ka hakkliha väljanägemine. Koduse hakkliha rasvasisalduseks on 2030%. Hakklihatooted Hakklihatoodete seas on frikadellid ja pelmeenid. Hakklihast valmistatakse ka mitmesuguseid vorste. Hakkliharoad Eestis valmistatakse toorest hakklihast kodudes sageli muuhulgas hakklihakastet, kotlette (hakk- kotlette), ühepajatoitu ja pannkooke hakklihaga. Hakkliharoogade seas on ka hakkbiifsteek ja hakksnitsel. Kauplustes müüakse hakkkotlette ja hakkpraadi. Hakklihast valmistatakse ka erinevaid
annaabi.ee 
