dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid. Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse. Vitamiinid ja mineraalid Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral. Jogurtis leiduvatest vitamiinidest on olulisim vitamiin A - immuunsussüsteemi tagamisel , rasvasemates ka vitamiin D ning B- rühma vitamiinid (B2, B5, B10 ja B12), mis on oluline ainevahetusprotsessides ja hea nahale, küüntele, juustele ja nägemisele. Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena. Keefir ehk kefiir on täis-või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (~1-2%)
Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% kalast. Läänemeres püütud kaladest 90% moodustavad räim, kilu ja tursk. Lõhi moodustab Läänemere püükides ligikaudu 1%. Seoses madala merevee soolsusega Eesti rannikumeres on viimasel aastakümnel tursa osatähtsus tööstusliku kalana praktiliselt olematu. Et dioksiinid ladestuvad rasvas, siis on toksikantide suuremaid sisaldusi täheldatud just rasvasemates kalades nagu räim ja lõhe. Saksamaal 1995. aastal analüüsitud 184 kalaproovis osutus dioksiinisisaldus kõige suuremaks Läänemere räimes (2,885 pg TEQ/g). Euroopa Liit on kehtestanud dioksiinide maksimaalseks lubatavaks sisalduseks kalas 4 pg TEQ kala märgkaalugrammi kohta. Eestis määrati esmakordselt dioksiinide sisaldust kalades 2002. aastal. Kogutud räimeproovid Eesti rannikumere erinevatest piirkondadest saadeti dioksiinide sisalduse määramiseks Saksamaa vastavasse laborisse
annaabi.ee 
