· glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised linool- ja -linoleenhape, kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga. Looduslikud küllastumata rasvhapped on valdavalt cis-konfiguratsioonis, mistõttu on ahela kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks.
glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Loomades on hüdrofoobsed rasvamolekulid akumuleerunud rasvapooridesse ja säilitavad niiviisi toiduenergiat. Naturaalsetes rasvades sisaldub väga mitmeid nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtis linool- ja - linoleenhape, sest seda organism ei suuda sünteesida ning selle peab saama toiduga. Küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, seetõttu on ahel kujult väändunud. Trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak kujuga ning käituvad
annaabi.ee 
