Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga.
Haiguslikele arengutele tõukab eeskätt just liikumise-toitumise omavaheline kooskõlastamatu suhe. Eriti see, kui süüakse-juuakse rohkem kui organism tegelikult vajab ja kehale tegutsemiseks toiduenergiat tarvis läheb! Kui liigutakse vähe, hakkabki tasapisi toiduenergiat üle jääma ja keha energiamahutitesse hakkab ülearust kütust kogunema. Üleliigseks osutunud toiduenergia ladustub ja jaotub üle kogu keha erinevatesse organitesse laiali, mis rasvakihina hakkab paistma naha altki. Suurem jagu on selleks ajaks juba paigas siseelundite sees ja ümber ning jagunenud laiali veresoontessegi. Liigvähene liikumine on taustategija enamikule tänapäeva levinumale haigusele. Sellega seonduvad kõrgvererõhutõbi, 2-tüüpi suhkrutõbi, südame pärgarterite ateroskleroos, ajuinsult, vere kõrged kolesteroolinäidud, sapikivitõbi. Liikumise puudujäägist on mõjutatud lihas- ja luukadu ehk sarkopeenia ja osteoporoos,