kg muutust kehakoostises. Lihaste kadu ja rasva juurdekasv viivad keharasva ulatuslikule protsentuaalsele suurenemisele, mis on ebameeldiv ja ebatervislik. Tabel 1.1 kehakaalu ja kehakoostise muutus vanusega. Vanus: 20 30 40 50 Kehakaal (kg) 57 62 66 71 Lihaskaal (kg) 20 18 15 13 Rasvakaal (kg) 13 20 27 34 Rasvaprotsent (kg) 23 32 40 47 Rasva osakaalu võib vähendada dieediga – nii omastame vähem kaloreid kui kasutame. Sama toime on ka vastupidavusharjutustel nagu kõnd, jooksmine, rattasõit ja ujumine – nii kulutame rohkem kaloreid kui omastame. Kuid ei dieet ega vastupidavus harjutused ei asenda kaotatud lihaskude.
2) koormus-indeks (KI) (istepikkuse % keha pikkusest) KI = istepikkus x 100 jagatud kehapikkusega; kui indeks on väike (n. 51) , siis isik sihvaka kehaga; kui suur (55) , siis jässaka kehaehitusega. 3)Keha- massi indeks (KMI);KMI = Kehakaal (kg) jagatud kehapikkuse ruuduga; 4)Käte siruulatuse suhe keha pikkusesse. Indeksid iseloomustavad kehaosade ja kasvu ning kaalu vahelisi suhteid, millest sõltub sportlik saavutusvõime 5)keha rasva %, rasvavabamass = kehakaal rasvakaal; rasvakaal (kg) = kehakaal x rasva % : 100 17 sportlase psühholoogilise seisundi ja oskuste hindamine Psühholoogilised meetodid: · väsimustunde määramine; · koormustaluvuse määramine · RESTQ Sport · POMS · stress; taastumine; läbipõlemine; vigastused; Treener ja sportlane peavad täpselt ette kujutama, milliste ettevalmistusmeetoditega võib saavutada valmiduse. Nendeks on:
annaabi.ee 
