nende tähtus? – Kitiin (putukas) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa, tärklis (kartul) taime varuaine, tselluloos taimede rakukestade peamine osa, glükogeen loomade ja seente varuaine. 12.Süsivesikute ülesanded organismis? – Annavad energiat ja ehitavad. 13.Mis on lipiidid? – Rasvataolised ühendid. Organismide energiaallikas. Rasvad, õlid, vahad, steroidid. 14.Kuidas jaotatakse lipiide? – Lihtlipiidid: glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad. Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel
transportvormidena · vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin · oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10 palmitiinhape (palmithape) steariinhape (stearhape) Küllastatud rasvhapped on kõrge sulamistemperatuuriga ja lipiidid, mis koosnevad enamuses nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked.
◦ vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin ◦ oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat RASVHAPPED Inimorganismi lipiidid sisaldavad nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. ◦ Inimorganismi normaalne funktsioneerimine vajab nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Kas rasvhape on küllastatud või küllastamata sõltub temas sisalduvast kaksiksidemest: küllastatud rasvahapetes ei ole kaksiksidet. ◦ Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked ained, kui C-aatomite arv on > 10. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. ◦ Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks
annaabi.ee 
