koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse, on otseselt seotud kõrgvererõhutõvega ja mitmete vähivormidega ning põhjustab rasvumist. Põhilisteks rasvaallikateks meie laual on määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Kui kahe esimese puhul on tegemist silmaga nähtava rasvaga (järelikult saame ise otsustada ja näha palju lisame), siis viimase puhul on tegemist peidetud ehk varjatud rasvaga (ja tihti me ei mõtlegi, et see toiduaine võib sisaldada palju rasva). Toitumisteadlased soovitavad, et nähtavat rasva oleks pool päevasest kogusest.
Oomega-3 linoleenhape (lina-,kanepiõlis), EPA, DHA. Küllastumata rasvhapped soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist. Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli.
annaabi.ee 
