Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneri puhastusmehhanismi abil. Erinevalt laserprinterist on LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) -printerite põhiosaks paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga. · Termoprinterid. Liikuvate osade vähesuse tõttu on termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele
prismaga. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi 30 asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Tunduvalt populaarsemaks on kujunenud LED-printerid, milliste põhiosaks on paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga, kuid keerukate ja kallite liikuvate optikaelementide puudumise tõttu on tema hind märgatavalt madalam laserprinteri omast. Laser- ja LED- printereid nimetatakse ka lehe(külg) printeriteks, kus lehepoogna
märkide abil, väljastamist. Kaasaegsed printerid on tegelikult graafikaprinterid. Arvutigraafika võib esineda kas bittrastergraafika (bit-mapped graphics) või vektorgraafika (vector graphics) kujul. Viimast tuntakse ka objektorienteeritud graafikana (object-oriented graphics), sest graafilisi kujundeid vaadeldakse objektidena, mida võib kirjeldada geomeetriliste valemite abil. Bittrastergraafikat iseloomustab kujutise esitamine rasterpunktide kaardina (bitmap). Seda bitipunktidest koosnevat rastrit kasutavad otseselt ka printerite täitur- ehk märketekitavad mehhanismid (nii nagu ka arvutite kuvarid). Vahel on ka vektorgraafika kasutamine otstarbekas, sest ta võimaldab vajaminevat mälumahtu kokku suruda ja kujutise mõõtmeid (suurust) kergesti muuta, säilitades seejuures printeri lahutusvõime. Sõltuvalt operatsioonisüsteemist ja printeri tüübist lõplik lehekülg (lehepoogen) kirjeldatakse
annaabi.ee 
