selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse. Servaindeksi abil saab hinnata maastiku või klassi fragmenteeritust, lisaks tuleks analüüsil käsitleda ka areaalide arvu ja areaalide suurusi Kujuindeks mõõdab kuju keerulisust võrrelduna standardkujuga. Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring. Indeks omab minimaalset väärtust, kui areaali kuju vastab standardkujule. Väärtus suureneb, kui kuju muutub keerulisemaks. Indeksi arvutamine ümbermõõdu ja pindala suhtena on vähetundlik areaalide morfoloogiliste erinevuste suhtes. Kuigi kujud on erinevad, võivad nad siiski omada sarnaseid pindalaid ja ümbermõõte, millest tulenevalt on indeksite väärtused samuti sarnased. Seetõttu ei interpreteerita kujuindeksit kui areaali morfoloogia mõõdet
2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa
annaabi.ee 
