terminina arvutiekraanide, printerite, skaneerimise jpm puhul. Segadust resolutsiooni mõiste ümber süvendab veelgi see, et kord räägitakse DPI-st, kord PPI-st. Põhimõttelisi erinevusi neil terminitel pole, lihtsalt DPI on loogilisem trükkimisel (DPI - Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta) ja PPI on loogilisem arvutiekraanil oleva kohta (PPI - Pixels Per Inch ehk pikseleid tolli kohta). Resolutsiooni terminit saab kasutada vaid rastergraafikast rääkides, kuna rasterpildid koosnevad arvutis kindlast hulgast punktidest. Vektorgraafika on aga resolutsioonist sõltumatu ja see väljendub kõige lihtsamalt selles, et pilti suurendades või vähendades pildi detailsus ei vähene. Rastergraafilist pilti suurendades (algne infot kandev punktide arv jääb ju samaks) suurendatakse neid punkte, millest pilt koosneb ja seega muutub pilt juba vähesel suurendamisel nurgeliseks ning "karvaseks". Väga tugeval suurendamisel saab aga
6 hektari kohta. Piirjoonte pikkusel baseeruvad parameetrid (piirjoonte tihedus, servaindeks) on mõjutatud pildi ruumilisest lahutusest. Mida suurem lahutus, seda suurem on joone pikkus ja seda käänulisemad ja tihedaminiasetsevad nad on. Seetõttu ei soovitata võrrelda omavahel parameetreid, mis on saadud erinevate ruumiliste lahutustega piltide baasil. Samuti kujutavad jooni erinevalt vektor- ja rasterpildid. Viimasel juhul on areaali ümbermõõdu ja piirjoonte pikkuse väärtused pildi nn. astmelisuse tõttu suuremad kui vektorpildilt mõõdetuna. Servaindeks toob esile areaalide servajoonte käänulisuse. Mitmekesisuse analüüsi tarvis väljatöötatud valemi põhjal osutab selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks
annaabi.ee 
