katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29 nõukogude diviisi liikusid piki Daugava jõge kiirelt edasi Leedu ja Läti suunas. Ka 2. ja 3. Balti rinne saavutasid Pihkva-Ostrovi suunal edu, sundides taanduma Saksa 18. armee jõudes 1944. aasta jaanuari lõpuks Eesti-Läti piirile. Hitlerile tehti Rastenburgis atentaadi katse, mis tõestas, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Saksa üksuste käes oli veel Narva linn koos Jaanilinnaga ning sellest põhja poole jääva Narva jõekalda ning Narva-Jõesuuga. Narva piirkonna üksused olid moodustanud armeegrupi Narwa, mille põhituumiku moodustasid III Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20.
Teise rinde avamine mõjutas ka Saksamaa siseolukorda. Kuna lootus, nagu võiks Saksamaa sõja võita, oli kadunud, püüdis osa Wehrmacht'i ohvitsere vabaneda Hitlerist ja alustada lääneriikidega läbirääkimisi separaatrahu või tingimusliku kapituleerumise üle, et vältida Punaarmee okupatsiooni Saksamaal. 20. juulil 1944 korraldasid ohvitserid krahv Claus von Stauffenbergi eestvõtmisel Saksa vägede ida-peastaabis Rastenburgis Hitlerile pommiatentaadi, mis aga ebaõnnestus, tuues kaasa puhastuse ohvitserkonnas. Stauffenbergi kaassüüdlastena hukati ca 5000 inimest. Saksamaa läks enesetapjalikult vastu totaalsele kaotusele ja hävingule. 4. 11. veebruaril 1945 kohtusid Jaltas USA president Roosevelt, Suurbritannia peaminister Churchill ja Nõukogude Liidu diktaator Stalin. Jalta ehk Krimmi konverentsil otsustasid liitlased nõuda
annaabi.ee 
