niisuguses võitluses saab olla ainult "poolt või vastu" ega tohi vaidlustada sõja liidrite "demokraatlikke" motiive. Kuidas aga seda kõike mõista, kui me ei teagi, mis on õieti ühist neil, kes lasevad end õhku, neil, kes nõuavad raha, neil, kes taotlevad ülemaailmset konflikti, ja neil, kes kuskil maailma nurgas igatsevad sõja lõppemist? Mis siis, kui olulist ühisosa tegelikult ei olegi? Kogu "terrorismivastase võitluse" doktriin on algusest peale põhinenud rassistlikel, natsionalistlikel, ksenofoobsetel, militaristlikel, usulist vaenu ja kultuurilist sallimatust rõhutavatel ideedel. Ükskõik missuguse "terrorismi" tagamaad ei ole olulised, selle põhjus saab olla vaid arenematute olevuste sõge viha "demokraatlike väärtuste" vastu; ja "terrorismiks" tuleb iga konflikti sümptom nimetada võimalikult ruttu, et keegi ei jõuaks hakata arutama, kust see õieti tuleb. Ja kas ei ole mõnelgi juhul jäetud mõistlikult toimimata palju varem
naha ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 1) Millega seoses oled enne kuulnud rassismist? Milline sõda peeti rassistlikel põhimõtetel? Kuidas see lõpes? Kus võib praegu leida rassismi? Too näiteid ksenofoobia väljendusvormidest! Milliseid näiteid oskad Eesti ühiskonnast tuua? Millised ühiskondlikud liikumised sellega kõige sagedamini seotud on? Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 2) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja
annaabi.ee 
