Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M. Kadaffi: « Tundub, et Allah kingib võidu islamile Euroopas: ilma mõõga ja relvadeta, ilma vägivallata ja vallutuseta. Meil ei ole vaja terroriste, ega surmelapsi. Kõigest mõne kümne aasta pärast üle 50 000 000 moslemi muudavad Euroopa moslemi kontinendiks. Mõne aasta kümne pärast Euroopa islamiseerub täielikult.» Mina ei loend rassistiks ega islamifoobiaks, aga minu arvamus on selline, et nii aktiivne põgenike sisseränd Euroopasse varsti hävitab ta. Kui Euroopa ei jaksa sellise põgenike arvuga hakkama saada, siis minimaalselt, peab arvu vähendama. Riik, kes võttis vastu põgenike, tal on suur vastutus. Ta peab tegema keskkonna heaolu põgenikele, peab aitama adapteeruma uute keskkonda ja kultuuri, kuid teha seda kahjuga oma kodanikele – see ei ole õige. Tõsta esile põgenike nii kõvasti – ma
PEATÜKK ÜHEKSA Asjad aga võtavad äkilise pöörde kui hilja õhtul saabunud Isebel taksoga rääkis kuidas ta pidi seletama nende suitsetamise jälgi korteris. Martinis aga tekkib kiire arusaamine ja meelemuutus ning ta leiab, et on kõvasti raskem Isebeliga ausalt rääkida kui ta kavatses. Igatahes juhtub nii, et Martin väidab, et vanake all korrusel kautselt nägi teda ja nad peavad olema ettevaatlikud tema ühiskonnas, Isebel solvub ja kutsub Martinit rassistiks. Martin väidab, et see ei ole nii ja hakkab ajama udu oma moraalsest süüst mis hetkeline seis talle toob ning ei luba tal tulevikus oma kitsarinnaliste koleegidele vastu seista. Isebel vastab vihkavad toonis, et kuidas ta ei suutnud hoida seda kolmekümnet päeva seiklusena, eraldi oma eraelust ning kuidas Martin julgeb teda süüdistada tema ärameelitamist naisest, tütrest ja Sokratest. Martin järgnevalt õhutab teda oma elu emalt tagasi võtma. Isebel nõustub kuid süüdistab
annaabi.ee 
