Brault suutis välja töötada süsteemi, kuidas ühendada magnetofon kaameraga. Ka kaamerad olid selleks ajaks muutunud väiksemaks, pilt oli stabiilsem ja sai ka käimise pealt filmida. Muutused võimaldasid spontaansemalt filmida. Paljudes kohtades sai filmida kunstvalguseta jms. Kuigi film teimub Pariisis ja taheti uurita pariislasi, film algab provotseerivate küsimustega, jäädvustatakse inimeste spontaanseid vastuseid. Tekkis rassismiteema. Ka on huvitav filmi ülesehitus: ühes osas on tänavaintervjuud, monoloogid, siis teises osas näidatakse filmitud materjali filmi osalistele kinosaalis ja siis filmitakse nende reageeringuid erinevatele aspektidele, lõpus autorid jalutavad mööda koridore ja arutlevad, kas filmi eesmärk sai teostatud (hinnatakse omaenda tööd), julge ja uudne lähenemine dokfilmide tegemisele.
filmitegijad. Mõjutas ka mängufilmizanrit. Rouch tegi varsti pärast seda filmi veel ühe filmi Elevandiluurannikul ,,Inimküla", see oli tema vastus süüdistusele, et ta käsitleb ainult eluheidikuid otsustas teha filmi kooliõpilastest, üks grupp valgeid ja teine mustanahalisi õpilasi. Viib need eksperimendi korras kokku eesmärgiks uurida, mis saab kui nii erineva taustaga noored kokku tulevad. Rassismiteema oli tugev, samas polnud veel päevakorras. Teemana oli see kõik väga uus. Rouch eksperimenteeris erinevate asjadega väga julgelt, mida vähesed tol ajal tegid ja mida paljud ei aktsepteerinud. Tegelikult ta eksperimenteeris ka teatud väljakujunenud mõtteviisidega ja kohati muutis neid oma tegevusega. Siiski oli ta eesmärk välja selgitada, milline on inimene ja kuidas ta erinevates situatsioonides käitub ja teha sellest mingi järeldus
annaabi.ee 
