eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga võrreldes suhteliselt suur pea, väikesed käed ja jalad). Selline, naise justkui lühemajalisem areng, oli seostatav sellega, et naisele oli loodus
Öeldud on, et kõik on sünnilt võrdsed. Seda lihtsat asja põhjendatakse veel lihtsama väitega, et tingib sünniparast võrdsust see, et inimene ei saa oma vanemaid seega nahavärvi ega sugu jms valida. See tõdemus peaks olema ka rassismi kõige mõistetavam kriitika. Kordamisküsimused · Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) · Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) · Rassismi õppetunnid (rassismi kriitika) 35 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. Kirurgia Euroopas hakkas jalgu alla saama pärast keskaega. Põhjuseid mitmeid teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu (esmaabi taasteke nt) jne. Palju räägitakse keskajaga seoses lahkamisest (anatoomiaõppest)
annaabi.ee 
