neile on ette nähtud eraldiasuvad joogi-, söögikohad, teatrid jm avalikud asutused Õpetaja märkused: Tulemus: ...... ühiskonnaõpetus Ühiskonnaõpetus 9. klassile Töölehed Nimi: Klass: 1955- Rosa Parks keeldus järgimast rassieraldus- seadust. 1957- president Eisenhower saatis sõjaväelased eskortima üheksa väikese neegerõpilase õppima asumist I klassi koolis, mis senini oli ainult valgete kool. 1964- president Lyndon B. Johnson kuulutas välja Kodanikuõiguste Akti, millega kodanikuõigused garanteeriti kõigile ameeriklastele. 1990- Aafrika Kongressi liider Nelson Mandela vabanes vanglast, algas apartheidi-reziimi lagunemine Lõuna-Aafrika Vabariigis. a
Eisenhoweri võimu ajal, kuid tema ametiaja lõpuks elas siiski 40 miljonit ameeriklast (rahaarv 1950-1960 keskmiselt 165 miljonit) vaesuses. Eisenhower oli üks väheseid presidente, kes lahkus ametist niisama populaarsena, nagu ta sinna oli astunud. Kodanikuõigused Eisenhower ei meeldinud rassiliste küsimustega tegelemine, kuid ta ei suutnud neid vältida. Riigikohus otsustas 1954. aastal Brown vs Board of Education of Topeka kohtuasjaga, et rassieraldus avalikes koolides on põhiseadusega vastuolus. Eisenhowerile ei meeldinud kohtu otsus, ja ta keeldus seda kinnitamast.. Kuigi Eisenhower ei nõustunud Riigikohtu otsusega oli tal põhiseaduslik kohustus seda täita. Ta tegi seda 1957. aastal, kui rahvamassid takistasid rassilise eraldamise lõpetamist Central High School´is, Arkansases. Eisenhower saatis kooli föderaalsed väed ja ütles, et tal on pühalik kohus seadust jõustada . Sõdurid jäid kooli kogu
likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja ajal) Lõunaosariikides aga viidi vastukaaluks Jim Crow' seadusega sisse rassieraldus bussides, rongides, hotellides, restoranides, haiglates, puhkeasutustes ja tööhõives.KULTUUR JA ELUOLU: *Sõjajärgne beebibuum(1946-1964). Paljud linlased elama nn Päikesevööndi linnadesse või linnakeskustest eeslinnadesse Nn Levitti masstootmises rajatud uued elurajoonid.Telerite arvu kiire kasv: 1946.a alla 17000 1949- 250 000 1960 ¾ peredest teler, telerireklaami kasv. Hollywoodi filmid ujutasid üle Euroopa ja lõid pildi USA-s kui
Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma mitmesuguseid seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata