On vaja ekspordi toetamise skeeme ja struktuure, viimaseid eriti väikeettevõtete jaoks, kellel uutele turgudele jõudmine kõige raskem. Peame vajalikuks Eesti ühiskonda lõhestava ja üksnes kõige jõukamaid soosiva ultraliberaalse majandusmudeli asendamist euroopaliku sotsiaalse turumajanduse mudeliga. · Seame avaliku sektori palkadele ülempiiri. · Loome riikliku toetusskeemi kodulaenude tasumisega raskusse sattunute toetamiseks ja aitame toime tulla eluasemekuludega. · Suuname krediidisüsteemi täiendavalt riiklikke vahendeid Eesti ettevõtluse toetamiseks. · Toetame käibemaksu erisusi. Madalam käibemaks kohalikele teenustele, laste- ja toidukaupadele. · Toetame tegutsevaid ettevõtteid ja aitame kaasa uute ettevõtete loomisele. · Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. · Kehtestame maksusoodustusi uusi töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile
hääldada.Dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp mineraloloogia > mineraloogia *para aegu > praegu, *tuhandendik > tuhandik kirjutatakse > kirjutakse, istutatud > istutud (lääne pool murretes) lihulalane > lihulane, haljalalane > haljalane Nt. Haljalalane haljalane, haapsalulane haapsallane., raskusesse raskusse, inimesse- inimesse, - ühe silbi hääldamata jätmine. Häälikud vahetavad sõnas kohad metatees,Termin tuleneb kreeka sõnast metathesis `ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks ld miraculum > hisp milagro `ime' ld parabola > hisp palabra (aga it parola) `sõna' keelevääratused:
Nii näiteks on filosoofkuningatele keelatud eraomand. Järelikult ei saaks siis olla kohta seda laadi korruptsioonil, mida nii sageli näeme tänapäeva maailmas: valitsev perekond või klikk rikastub rahva arvelt. See oleks Platoni süsteemis kahtlemata välistatud, ehkki muidugi ainult juhul, kui eraomandi vastane määrus õnnestub tõesti ellu viia. Aga kui eeldamegi, et selle saab ellu viia, tundume takerduvat vastupidisesse raskusse. Kui valvuri elu pole kuigi jõukas, miks peaks keegi nõustuma valitsema? Nii nagu Platon valvureid kujutab, on nad filosoofid, kes pigem veedaksid aega lugedes ning filosoofiast vesteldes ja mõteldes. Miks peaksid nad oma aega muule raiskama? Platoni vastus on teatud mõttes negatiivne. Valitsejad nõustuvad valitsema mitte valitsejarolli seesmiste või väliste hüvede pärast, vaid sellepärast, et vastasel juhul leiaksid nad teised end valitsemast. Selle
annaabi.ee 
