• Surveiori kohalolek käigukatsetustel ja muudel süsteemide katsetustel enne laeva kätte andmist omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut • Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude Raskusjõud Keha igasse punkti mõjub raskusjõud, nende mõjupunkti saab taandada ühte kohta, mida nim raskuskeskmeks. Raskuskeskmel on 3 koordinaati: TCG, VCG ja LCG Ujuvusjõud Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap
Vertikaalkiiruse vy aga leiame hoota kõrgushüppe tulemusest h 1,2 m (see on raskuskeskme tõusu kõrgus). Mehaanilise energia jäävuse seaduse abil (mv2/2 = mgh), leiame et vy 4,8 m/s. Pythagorese järgi leiame v0 13,8 m/s. Nurga leiame kui arctan vy/vx 21° ja saame valemist (1), et x = 13,1 m. Kas see on kõik? Ei ole, sest nii oleme leidnud kui kaugele kandub raskuskese, mis asub algkõrgusel. Kuid kaugushüppel maandutakse kükkis ja selle aja jooksul, mis kulub raskuskeskmel laskumiseks, liigub keha edasi. Kuidas leida langemisaega? Selle leiame algkiirusega alla visatud keha poolt läbitud teepikkuse valemist d = vy t + gt2/2 . Kuidas leida langemise algkiirust? See on võrdne üleshüppe algkiirusega. Tulemuseks saame, et t 0,11 s. Selle ajaga liigub keha edasi vahemaa = vx t 1,4 m. Seega lõpptulemuseks saame s = x + = 13,1 + 1,4 = 14,5 m. Praegune meeste maailmarekord (MR: 8,95 m, M. Powell, 1991) moodustab sellest
annaabi.ee 
