Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega
See osa vajab kõige rohkem tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui kakskeelsed. Suktsesiivne kakskeelne teeb lihtsalt viguteisel ajal, oleneb milla ta hakkas keelt kasutama. Kolmandaks on teisest keelest tulenevad vead. Raskusastmetest on vead erinevad. Süsteemivigu loetakse raskemateks ja kakskeelsel võib neid rohkem teha. Normivead on lihtsamad. Kakskeelsetel võib juhtuda ka sellised vigu kus ta kasutab keeleliselt õiget ütlust vales kohas. Seda võib mõjutada tema emakeelele omane kultuur ja toob selle lihtsalt teise keelde üle. Kui kakskeelne laps teeb rääkides palju erinevaid vigu siis ei saa neid koguaeg parandada. Sedasi ei julgegi laps enam rääkida. Tuleb vaadata mis vigu teeb ja üritada paar nädalat
tervikut, lahendus jääb poolikuks. Nägemistaju, peenmotoorika probleemid numbrid kirjutatakse üksteise alla valesti. Vigu, raskusi põhjustab mõtlemise inertsus jäävad kinni ühe lahendusviisi külge. Kehv võrdlemisoskus alati peale liitmist/lahutamist tuleb võrrelda, mis moodi muutus. Liitmist ja lahutamist järguületamiseta õpetatakse paralleelselt, õpetus peab olema järjepidev ja plaanipärane kinni tuleb pidada raskusastmetest. Lapsed peavad omandama numeratsiooni 20 piires. Ülesande lahendamine toetub arvurea seaduspärasuste ja arvude kümnendkoostise tundmisele, siis lapsel süvendada ja kinnistada head numeratsiooni ja kümnendkoostise tundmist. Kindlasti kasutada palju näitvahendeid. Ülesanne tehakse läbi praktiliselt, nt arvutuspulkadega. Näitlikustamiseks 41
annaabi.ee 
