Sellele, mida Dostojevski peab õigeks teeks selles viletsuse maalimas, annab vastuse Sonja Marmeladova kuju. See allasurutud ja tasane neiu ei suuda ausa tööga peret aidata ja haige kasuema kihutusel läheb ta tänavale prostituudiks, ohverdades nõnda oma au. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab
Inimene, kes julgeb üle piiride astuda, võib elada oma reeglite järgi. 6. Milles seisneb Raskolnikovi sisekonflikt? Rodioni sisekonflikt seisnes headuse ja kurjuse võitluses. 7. Raskolnikovi tõde ja Sonja tõde. Milliste meie aja probleemide üle nende võrdlemine mõtlema paneb? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga. Tema leebe, kuid veendunud nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse, kuid mees on täis vimma kogu maailma vastu. Sunnitööl elab Raskolnikov läbi hingelise murrangu. Pärast seal põetud haigust tunnetab Raskolnikov järsku Sonja
Sellest lapselikust ja harimata haprast olendist saab aga Raskolnikovi usaldusalune ja tema päästja, õigele teele viia. Oma põõrdumatus headuses avaldab ta kõigis teistes aukartust ning armastust enese vastu. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustavad tolle suuremeelsus ja õilsus otsekohe tütarlapse kujutlust. Kui Sonja mõistab, et Raskolnikov, ise kerjus, on andnud Marmeladovitele oma viimase, saab tema tänulikkusest hingevaluga segatud vaimustus. Ta armub Raskolnikovisse, kes tema silmis kehastab kõlbelist ilu ja jõudu. Seda suurem on õud kuulda armastatult endalt, et too on mõrtsukas. Nimelt siin ilmnebki neiu hingejüud. Suutmata lahkuda Raskolnikovist, ei saa ta leppida mõrvariga. Algab võitlus Raskolnikovi ,,äratamise" eest, ainsaks relvaks usk headusesse ja armastusse. Sonja sõidab Raskolnikovi järel Siberisse. Näib, et armastuse võidulepääsuks lootust pole: