Rodioni pea oli täis uusi ideid ja vihkamist oma ajastu inimeste õeluse, pealiskaudsuse, materialismi, praktiliselt kogu nende loomuse suhtes. Ta põlgas korraga nii paljusid nähtusi, et see tundus juba naeruväärne ja muutis raskeks mõista, kas ta oli vaene seepärast, et seda kõike kritiseeris, või hoopis kritiseeris sellepärast, et oli vaene. Raskolnikov oli üliemotsionaalne. See oli nähtavasti tingitud perekonnast, kus ta kasvas: proua Pulheeria Raskolnikova elas kõike lastega toimuvat sügavamalt läbi kui lapsed ise, kuid oli paindlik ja teistega arvestav: ei pärinud palju ja jäi oma tütart ja iseäranis poega tema tegude kiuste alatiseks armastama. Perekonnas pöörati hingelisusele tavapärasest rohkem tähelepanu ning Raskolnikov oli harjunud oma tundeid väljendama, peamiselt küll oma passiivsusega. Ainus, mida Raskolnikov kodust kaasa ei võtnud, oli naispere kummutamatu usk Jumalasse ja andeksandmisse. Ta vist pidas
soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii iseennast kui ka oma ema Pulheeriat ja venda Raskolnikovi. Raskolnikov on aga sellele abielule täielikult vastu. Raskolnikovi meeleheaks see abielu ei tulegi. Dunjasse on armunud ka mõisnik Svidrigailov, kes pakub tüdrukule 10000-st kingitust. Õilis Dunja Raskolnikova on "põhjatult uhke", "Kohutav inimene", Svidrigailov aga mitte ainult jämedalt himur, vaid võimeline ka kirkaks armastuseks. Svidrigailov on liiderlik närukael, kelle arvates võib naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo. Razumihhin on aga üliõpilane, kes on peamiselt vaimne otsija ja aatleja. Ta on õilsalt sirgjooneline ja jämedakoeliselt aus, kes ei tunne oma
annaabi.ee 
