Keemia praktiline töö Happed ja alused (VIII) 1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi. 1+ M Ei toimunud reaktsiooni 1+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 2+ M Ei toimunud reaktsiooni 2+ F Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline 3+M Ei reageerinud 3+F Ei reageerinud, seega lahus oli vesi 4+M Muutus punakaks, seega lahus oli happeline 4+F Ei reageerinud 2. 5 rasklahustuvat alust 1) FeCl3 + 3KOH Fe(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli pruun 2) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 Tekkinud lahus oli sinine 3) NiSO4 + KOH Ni(OH)2 + KSO4 Tekkinud lahus oli roheline 4)AlCl3 + 3KOH Al(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli hallikas 5) Pb(NO3)2 + 2KOH 2KNO3 + Pb(OH)2 Tekkinud lahus oli hallikas, valge sade põhjas 3. Aluste amfoteersus Valasin katseklaasi umbes 3 ml alumiiniumkloriiidi. Lisasin sellele tilkhaaval kaaliumhüdroksiidi lahust. Lahus muutus piimjaks.
Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma katioonide lahus
Gravimeetria _ Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel _ Gravimeetriline meetod on üks vanimaid, lihtsamaid ja töömahukamaid meetodeid. _ Gravimeetrilised meetodid jagunevad: Sadestusmeetodid Aurustusmeetodid Sadestusmeetodid _ Analüüsitav objekt (proov) lahustatakse _ Lahusele lisatakse reaktiivi, mis moodustab analüüdiga rasklahustuva ühendi seda reaktiivi nimetatakse sadestusreaktiiviks seda rasklahustuvat ühendit nimetatakse sadestusvormiks _ Rasklahustuv ühend sadestatakse _ Sade kogutakse, pestakse ja kuivatatakse _ Vajadusel sademe koostist muudetakse _ Lõpuks sade kaalutakse Sadet sellisel kujul, nagu ta läheb kaalumisele, nimetatakse kaaluvormiks Sadestus- ja kaaluvorm _ Sageli on sadestusvorm ja kaaluvorm üks ja sama: nikkeldimetüülglüoksimaat hõbekloriid _ Vahel on nad erinevad: Kaltsiumi määramisel sadestatakse kaltsium oksalaadina, kuid kaalutakse oksiidina
annaabi.ee 
