19. sajandi keskpaiku, kui hoogustus talude päriseksostmine, ei vastanud puhastverd eesti hobused enam nõuetele, eriti Mandri- Eestis: taheti tüsedamaid ja tugevamaid veoloomi, sest peremehed suurendasid koorma raskust 30-50 puudani. Talupojal oli kaks kuni neli hobust ja nad pidid rahuldama peremeest mitmel elualal. Mõisates kasutati aga vastavalt otstarbele erisuguseid loomi: ratsahobustega ratsutati, traavlitega tehti lõbusõitu ja raskeveohobustega hariti maad. Neil aegadel paaritati kohalikke hobuseid raskeveotäkkudega: osa ristanditest õnnestus, suurem osa mitte. Teadliku hobusekasvatuse algus Eestimaal langeb 1855. aastale, mil Liivimaa rüütelkond otsustas luua hobusekasvandused ning annetas selleks 20 000 rubla. Tsaarivalitsuselt saadi odavale rendile Tori ja Avinurme kroonumõisad ning 1856 alustas tööd Tori hobusekasvandus. 8 Araabia hobune
Obi on rohkem metsa tüüpi. Sematukai smuuti hobune on leedu tõug. On kujunenud soisel alal. Soome hobune omab suurt veojõudu, elava temperemendiga. On valitud soome rahvusloomaks. 29.03.07 Tori hobune samast eesti hobuse suunast aretatud. Esimene periood 1856-1880. Katsetusi oli neli, aga tegelikult oli kaks voolu. Ta säilitusprogramm, Tb aretusprogramm. Tori hobusel 2 suunda: universaalne ja ratsatüüp. Teine pool oli Middendorff, kes pooldas eesti hobuse parandamist raskeveohobustega. Esimene pool oli soome hobusega katsetamine. Soome hobusega ei õnnestunud. Ardenniga läks ka aia taha. Neljandaks üritati ristata eesti hobust ka Norra hobusega, aga ka see ei õnnestunud. Teine periood oli 1880-1908. eesti märasid paaritati anglo-araabia, orlovi traavli, inglise täisverelisega, ida-Preisi jt täkkudega. Kuid ei saadud siiski sobivat tüüpi. Sangastes saadi Bergi tallis, Hetmani kasutades, sobilik tõug, kes sobis kõikideks töödeks
annaabi.ee 
