Säilitussuund (universaalne tori)ja kaasaegne(tori ratsa) aretus. Kaasaegses oli võimalik kasutada kõik eelnevaid 4 tõugu. 2010 TA1 ja TA2 säilitussüsteem, TB aretussüsteem. TA ja TB ei ole sama, mis oli varem, välimiku järgi. Nüüd toimub VERESUSE järgi. EESTI RASKEVEOHOBUNE e EESTI ARDENN 1948. Rakveres. tõumärk A. põhja-eestis. mineraalrikkamad toidud, kõvem pinnas. Suuremates riigimõisates ja suurtaludes maa harimiseks. 1953 nimetati ümber eesti raskeveohobuseks- ER. 70'ndatel nõukogude raskeveo hobuse mõju. suurem ja raskem ,kui ER. hiljem toodi Herung. valged märgised, valge lakk.
Tõulava jätkas ardenni hobuste tõuraamatu pidamist .Tegeleti aretustöö organiseerimisega kolhooside ja sovhooside tõufarmides. 1953 Sugutäkkude vähesuse tõttu imporditi Mordva ANSV-st ja Vladimiri oblastist 10 nõukogude raskeveo täkku, et kasutada neid eesti raskeveohobuse aretuses sisestavaks ristamiseks. Iseseisva liini moodustas Rambatan 1006 NR. 1953 28. augustil nimetati Eesti NSV põllumajanduse ministri käskkirjaga nr. 255 eesti ardenni hobune eesti raskeveohobuseks ( tõumärk ER). 1968 18.aprillil kinnitati eesti raskeveo tõug Eesti Hobusetõugude Tõuaretuse Nõukogu otsuse põhjal puhtatõuliseks ja lõpetati märade kandmine tõuraamatu eri osadesse. 1991 Taasiseseisvunud Eestis toimus eesti raskeveohobuste aretustöö üleminek erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte üle Eesti. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt jätkus Eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidamine ja aretustöö
annaabi.ee 
